Uudised

Tagasi

Uudis

02. JUUNI 2017

Ajakiri „Sotsiaaltöö“ kirjutab, kuidas saada ja jääda sotsiaaltöötajaks

Mais ilmunud numbris (2/2017) kirjutavad oma erialasest arengust seitse noort haritud sotsiaaltöötajat ja kaks sotsiaalpedagoogi. Loodame, et nende kogemused ärgitavad abiturientides huvi õppida sotsiaaltööd ning innustavad ka juba „valmis” sotsiaaltöötajaid argipäevarutiinist väljuma ja magistriõppesse astuma. Lisaks saab lugeda artikleid mitmel päevakajalisel teemal, näiteks eesistumisega seotud tegevustest sotsiaalvaldkonnas ja piiriülesest lastekaitsetööst.

Artiklite tutvustus

  • Kasu sotsiaaltöö õpingutest. Suurte muutuste keerises peab sotsiaaltöötajal olema selgroogu seista selle eest, et ükski abivajaja ei jääks vajaliku abita. Siin on toeks erialane haridus, kinnitab persooniloos pikaaegne Pärnu maavalitsuse sotsiaal- ja haridusosakonna juhataja Epp Klooster.
  • Kolm aastat rakenduskõrgkooli diplomi- või ülikooli bakalaureuseõpet ja kaks aastat magistriõpet on noore inimese elus pikk aeg, need aastad on osa teekonnast iseendani. Lugejatega jagavad oma loo vilistlased Elin Kütt (Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ja Tartu Ülikool), Kaia Veltmann ja Karis Reilent (Tartu Ülikool), Mariliis Raidma ja Marten Aluste (TÜ Pärnu kolledž), Gerly Kättmann ja Sandra Sutting (Tallinna Ülikool) ning Svetlana Põdder ja Kersti Türk (TLÜ Rakvere kolledž).
  • Tänavu juulist detsembrini on Eesti esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Sotsiaalministeeriumi nõunik Käthlin Sander annab ülevaate olulisematest teemadest ja plaanidest sotsiaalvaldkonnas.
  • Õiguskantsleri nõunikud Kristi Ploom ja Angelika Sarapuu selgitavad, milliste asjaoludega arvestada abivajaja käest sotsiaalteenuste eest tasu võtmisel.
  • Magistrant Johanna Hollo uuris koos oma juhendaja Häli Tarumiga omastehooldajate kogemusi, kes kannavad mitmekordset hoolduskoormust (nn võileivapõlvkond).
  • Sotsiaalkindlustusameti nõunik Ly Rüüs kirjeldab piiriülese lastekaitse regulatsioone ja juhtumite menetlemist.
  • Kutseline lepitaja Tarvo Tendal soovitab lastekaitsetöötajatel kasutada vanematevaheliste konfliktide lahendamisel lahutuse puhul perelepitust.
  • Sotsiaalministeeriumi analüütik Age Viira tutvustab uuringut, millega hinnati kohalike omavalitsuste võimekust lastekaitse korraldamisel.
  • Tervise Arengu Instituudi ekspert Jane Olop kirjutab sotsiaaltöötaja võimalustest aidata kaasa alkoholist tingitud kahjude vähendamisele, kasutades programmi „Kainem ja Tervem Eesti” teenuseid. TÜ kliinikumi sotsiaaltöötaja Meida Griin lisab selle kohta elulisi näiteid.
  • Kuidas on kulgenud AS Hoolekandeteenuste suurte erihooldekodude ümberkorraldamine, annavad teada ASi töötajad Tuuli Ainsaar ja Kersti Ojasuu.
  • Numbrist leiab ka hoolekandeteenuste arendamisele suunatud projektide tutvustusi eri maakonnast, aga ka artikli kavast katsetada teenuse disaini metoodikat erihoolekandes.
  • Sotsiaaltöö suundumustest Tšehhi Vabariigis saab lugeda Mazariki ülikooli prof Libor Musili artiklist.

„Sotsiaaltöö“ on 1997. aastast ilmuv sotsiaalvaldkonna teadus-professionaalne ajakiri, mille eesmärk on aidata kaasa spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmisele ja silmaringi laiendamisele. Ajakiri ilmub neli korda aastas, selle väljaandmist toetab sotsiaalministeerium. Lisaks paberväljaandele ilmub 11 korda aastas „Sotsiaaltöö“ tasuta elektrooniline uudiskiri.

Lisainfo: Regina Lind, ajakirja vastutav toimetaja, 659 3931, ajakiri@tai.ee.