Uudised

Tagasi

Uudis

09. MÄRTS 2017

Uued riiklikud toitumissoovitused pakuvad rohkem paindlikkust

Uued riiklikud toitumis- ja liikumissoovitused muudavad soovitatavad valkude, rasvade ja süsivesikute tarbimisvahemikud laiemaks ning mõnede vitamiinide-mineraalainete soovitused suuremaks. Toidusoovitustes on aga näiteks suurendatud soovituslikke puu- ja köögiviljade tarbimise koguseid, mida süüakse liialt vähe ka seni kehtinud soovituste järgi.

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sõnul on toiduvalikul jätkuvalt kõige olulisem vastavus vajadusele, tasakaalustatus, mõõdukus ja mitmekesisus. „Soovituste uuendamisel laienesid makrotoitainete tarbimisvahemikud: kui varem oli valkude osatähtsus kogu päevasest energiast 10−15 protsenti, rasvadel 25−30 protsenti ning süsivesikutel 55−60 protsenti, siis nüüd on need vastavalt 10−20, 25−35 ja 50−60 protsenti."

Enim tasub esile tuua vitamiini D soovituse suurenemist, millest jääb inimestel ka praegu palju vajaka. Täiskasvanutel soovitatakse varasema 7,5 mikrogrammi asemel 10, eakatel koguni 20 mikrogrammi vitamiini D päevas. Paljudes vanusegruppides on suurenenud ka vitamiini C, magneesiumi ja seleeni soovitused.

Soovitused on toitumise planeerimiseks, sisaldades soovitusi toiduenergia, valkude, rasvade, süsivesikute, vee ning vitamiinide ja mineraalainete tarbimiseks. „Need loovad eeldused rahvastiku heale terviseseisundile ning on mõeldud keskmistele rahvastikurühmadele ega sobi haiguste raviks või erivajaduste korral," lisas Pitsi. Toitumissoovitused põhinevad rahvusvaheliste põhimõtete kohaselt kliinilistel ja rahvastiku vaatlusuuringutel.

Riiklikud toitumissoovitused on alusdokumendiks spetsialistidele: õppekavade koostamisel ja õppematerjalide väljatöötamisel, menüüde planeerimisel institutsionaalses toitlustamises ning tööriistaks tervishoiutöötajatele ja toitumisnõustajatele.

Riiklikest toitumissoovitustest ehk toiduenergia ja toitainete vajadusest lähtuvad omakorda toidusoovitused, mis annavad soovitusi igapäevaseks toitude valikuks. Toidusoovituste näitlikustamiseks kasutatakse toidupüramiidi pilti.

Võrdlemaks soovitusi tegeliku tarbimisega, koostas Tervise Arengu Instituut rahvastiku toitumise uuringu andmete põhjal ka sellise toidupüramiidi, mis näitab keskmise Eesti elaniku tegelikku toidulauda. Instituudi seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurga sõnul on olukord kõige halvem maiustustega, mida süüakse soovituslikust kaks-kolm korda rohkem. Samuti süüakse liha ja lihatooteid tunduvalt rohkem, kui tervisele kasulik. „Liiga vähe aga süüakse leiba, kartulit, kala ning puu- ja köögivilju. Ka pähkleid ja õlisid kasutatakse meil liiga vähe," märkis Nurk.

Soovitused n-ö keskmisele eestlasele, et kohandada oma toidulaud võimalikult toidusoovitustele vastavaks, oleks esmajoones oluliselt vähendada suhkru ning magusate ja soolaste näkside söömist. Täisteraviljatoodete (leib, pudrud) osakaalu tuleks tõsta ning saia ja rafineeritud jahust toodete söömist piirata. Puu- ja köögivilju on soovitatav süüa minimaalselt viis portsjonit (ehk 500 grammi) päevas, millest umbes 3/5 oleksid köögiviljad. Kasvama peaks kala ning vähenema punase liha söömine. Valmistooteid süüa harva ning alati eelistada värskest toorainest ise valmistatud toite.

Riiklike liikumissoovituste kohaselt peaksid lapsed ja noorukid aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit päevas. Täiskasvanud, sh eakad, peaksid iga nädal aktiivselt liikuma 150 minutit keskmise intensiivsusega (südame löögisagedus ja hingamine kiirenevad) või 75 minutit kõrge intensiivsusega. Soovitatav on nädalane koormus jagada ühtlaselt.

Täna lõplikul kujul avaldatud riiklike soovituste uuendamine algas 2012. aastal. Seda juhtis Tervise Arengu Instituut ning selles protsessis osales üle 40 eksperdi erinevatest kõrgkoolidest, erialaseltsidest ja ametiasutustest. Soovituste põhialuseks on Põhjamaade toitumissoovitused ning arvestatud on Eesti kultuurilise ja sotsiaalmajandusliku taustaga.

Toitumis- ja liikumissoovitused asuvad aadressil: www.terviseinfo.ee/et/toitumissoovitused.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Toidupyramiidid