Uudised

Tagasi

Uudis

20. JUULI 2016

Statistika näitab viljatusravi kasutamise mõningat vähenemist

Ravimiameti andmetel tehti 2015. aastal Eestis 2834 viljatusravi tsüklit, mille käigus kanti üle kokku 4467 embrüot ja viljastatud munarakku (sügooti). Võrreldes 2014. aastaga on läbitud tsüklite arv vähenenud 1,8 protsenti ning siiratud embrüote ja sügootide arv kolm protsenti.

2015. aastal läbitud tsüklite kliiniliste raseduste arv selgub järgmisel aastal. 2014. aastal lõppes kliinilise rasedusega 675 läbitud viljatusravi tsüklit. Läbitud tsükleid kokku oli siis 2885.

Sotsiaalministeeriumi kulud viljatusravile olid mullu 1,555 miljonit eurot, mida on 5,2 protsenti enam kui 2014. aastal. Üheks teenuse kulude kasvu põhjuseks on kehavälise viljastamise piirhinna tõus. Võrreldes 2014. aastaga kallines see 5,1 protsenti.

Kõige sagedamini siirdati ühe protseduuri käigus kaks embrüot. Samas on mitme embrüo siirdamine ühe protseduuri käigus võrreldes eelnenud aastaga vähenenud - kahe embrüo siirdamine 6,7 ja kolme embrüo siirdamine 18,1 protsendi võrra. Ühe embrüo siirdamine on kasvanud rohkem kui viiendiku võrra.

Kõige sagedamini kasutati viljatusravi 34aastaste ja nooremate seas. Samas, võrreldes 2014. aastaga on läbitud viljatusravi tsüklite arv selles vanusgrupis langenud 5,3 protsenti. Vanemates vanusgruppides on viljatusravi tsüklite arv kasvanud - 40aastaste seas 8,5 protsenti ning 41aastaste ja vanemate seas 4,4 protsenti.

Kõige sagedamini kasutatav viljatusravi meetod on intratsütoplasmaatiline injektsioon (ISCI), mida asutatakse mehepoolse viljatuse korral - 41 protsenti viljatusravi tsüklitest on teostatud just ISCI meetodil. Kui kõigi teiste viljatusravi meetodite kasutamine langes eelmisel aastal, siis ISCI meetodi kasutamine kasvas 4,4 protsenti. Kõige vähem kasutatud meetod on IUI ehk inseminatsioon, mille käigus eraldatakse spermast elujõulisemad seemnerakud, mis siirdatakse naise emakasse ovulatsiooni perioodil. Võrreldes 2014. aastaga on IUI meetodi kasutamine langenud peaaegu neljandiku võrra (23,2 protsenti).

Eesti Meditsiiniline Sünniregister registreeris 2015. aastal 14 051 elussündi, neist kehavälise viljastamise teel sündinud ehk IVF lapsi oli 380. Kolme IVF lapse ema oli välisriigi kodanik, 377 lapse ema elukoht oli Eesti. Mullu sündis 25 IVF last enam kui 2014. aastal, moodustades kõigist elussündidest 2,7 protsenti, mis on võrdväärne 2014. aasta näitajaga.

Kehavälist viljastamist puudutavad andmed on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Lisainfo:

  • Hedi Liivlaid, Tervise Arengu Instituudi analüütik, 659 3821, hedi.liivlaid@tai.ee
  • Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee