Uudised

Tagasi

Uudis

04. JUULI 2016

TAI üleskutse suitsetajatele: hooli ümbritsevate inimeste tervisest

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab täna, 4. juulil teavitust passiivse suitsetamise ohtudest. Instituut kutsub suitsetajaid üles ümbritsevate inimeste tervisest hoolima ning mittesuitsetajaid oma õiguste eest seisma.

Tervise Arengu Instituudi tubakavaldkonna eksperdi ja tubakast loobumise nõustaja Tiiu Härmi sõnul alahindavad nii suitsetajad kui ka mittesuitsetajad tubakasuitsu kahjulikku mõju kõrvalseisjatele. "Mittesuitsetajad ise peavad tubakasuitsu pigem ebameeldivaks kui mürgiseks, ent mittesuitsetajal võivad tubakasuitsuses keskkonnas viibimise tagajärjel tekkida täpselt samad haigused, mis suitsetajal," ütles Härm.

Härmi sõnul suurendab tubakasuitsuses keskkonnas viibimine mittesuitsetajal riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse, kroonilistesse kopsuhaigustesse ja vähkkasvajatesse. "Teiste suitsu sissehingamine põhjustab 3-5 protsenti kopsuvähi haigusjuhtudest. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on iga kümnes tubakasuitsu tagajärjel surnud inimene ise mittesuitsetaja." Härm rõhutab, et tervisele ohutut tubakasuitsu sisaldust õhus ei ole olemas ning tervist toetab vaid 100 protsenti suitsuvaba keskkond.

Ta lisas, et kui mittesuitsetaja viibib terve päeva samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab 20 sigaretti päevas, võrdub see mittesuitsetajale 7–8 sigareti tarvitamisega. "Mittesuitsetaja kopsud on tundlikumad ja tubakasuitsuga kohanemata ning seetõttu on tubakasuits neile ohtlikum kui suitsetajale."

Kahjuks kannatavad passiivse suitsetamise tagajärjel kõige enam lapsed, kelle organism on alles kasvamisjärgus ja kellel puuduvad loomulikud kaitsemehhanismid tubakasuitsu mürkide vastu. „Kuna passiivne suitsetamine nõrgestab laste immuunsüsteemi, muutuvad nad haigustele vastuvõtlikumaks, neil esineb sagedamini hingamisteede- ja kõrvahaigusi ning allergiaid. Ka on suitsetavate vanemate lastel võrreldes mittesuitsetavate vanematega eelsoodumus suitsetamise alustamiseks," kinnitas Härm. Samuti peavad lapsevanemad meeles pidama, et väljahingatav õhk on pärast suitsetamist mõnda aega mürgine ning sisaldab palju vingugaasi. Kui väljast suitsetamast tulnud ema või isa haarab tuppa tulles sülle lapse või läheb vastsündinu kõrvale lõunauinakut tegema, on see eriti ohtlik.

Tubakavaldkonna ekspert Tiiu Härm rõhutab, et rohkem kui 80 protsenti tubakasuitsust on nähtamatu, mistõttu kõrvalseisjad ei märkagi, et nad mürgiseid kemikaale sisse hingavad. Seetõttu ei taju ka suitsetajad, et suits võiks teisi kahjustada. "Ainuke viis oma peret ja koduseid kaitsta, on mitte suitsetada nende läheduses, eluruumides ega autos. Rõdul, aknal, köögikubu all või ahju ees suitsetamine ei aita – suits kandub nii õhu kaudu kui ka riietega väga kergesti tuppa. Suitsetamisel tekkivad ohtlikud kemikaalid ladestuvad mööblile ja autoistmetele ning jäävad sinna kuudeks, mõjutades märkamatult meie tervist. Paljudes riikides on autos suitsetamine juba keelatud, eriti laste transportimise ajal. Viimati võttis autos suitsetamist keelava seaduse vastu Itaalia," lisas Härm.

Kõige rohkem kahjustab sigaretisuits teisi inimesi siseruumis, ent ka vabas õhus võib passiivne suitsetamine avaldada sama kahjulikku mõju. Seetõttu pöördub TAI sel aastal toitlustuskohtade poole ja kutsub neid piirama suitsetamist ka väliterrassidel ja õuealadel.

Kindlasti tuleb suitsetajal arvestada ka uste ja akende ümbruses asuvate nn kaitsetsoonidega. TAI tubakavaldkonna spetsialisti Minni Saapari sõnul tõestas värske uuring, et kohvikute ja restoranide välisuste juures suitsetades levib tubakasuits ka siseruumidesse ning sunnib seesviibijad, sh seal töötavaid inimesi enda teadmata passiivselt suitsetama. Ukse kõrval suitsetamise tulemusena oli siseruumis nikotiini kontsentratsioon isegi veidi suurem kui väljas. TAI juhib tähelepanu, et kõrvalseisjate tervist kahjustab ka bussipeatustes, laste mänguväljakutel, randades, parkides ja väliüritustel suitsetaja.

Sotsiaalministeeriumi ja TAI poolt 2014. aastal tellitud uuringust selgus, et 72 protsenti mittesuitsetajatest oli viimase kuu jooksul kokku puutunud passiivse suitsetamisega: 61 protsenti puutuvad tubakasuitsuga kokku õues ning 47 protsenti suletud ruumis. Kellegi teise kodus puutus parasjagu suitsetava inimesega kokku 21 protsenti, autos 17 protsenti ja oma kodus 15 protsenti mittesuitsetajatest.

Samas uuringus hinnati suitsetajate käitumist mittesuitsetaja juuresolekul. Neljandik suitsetajatest suitsetaks siseruumis ka mittesuitsetaja juuresolekul: sealjuures üks protsent ütles, et suitsetab ka siis nii nagu on harjunud ja 24 protsenti suitsetab, kuid püüab mittesuitsetajat võimalikult vähe häirida.

TAI tubakavastane teavituskampaania toimub mai lõpust novembrini. Teavituskampaania hõlmab teleklippe, välireklaame, infotrükised ning veebilehte www.tubakainfo.ee.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, maris.jakobson@tai.ee; 659 3906, 5302 2737