Uudised

Tagasi

Uudis

14. JUUNI 2016

Noorte seksuaaltervise uuringu (2015) lühikokkuvõte

Uuringu „HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas" lühikokkuvõte 

TAUST

Uuringut „HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas" on korraldatud aastatel 2003, 2005, 2007 ja 2010, käesolev uuring on viies ning põhineb 2015. aastal kogutud andmetele.
Uuringud on toimunud riikliku HIV ja AIDSi strateegia 2006–2015 ja rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 raames.

EESMÄRK

Eestis algas HIV-nakkuse laialdane levik aastatel 2000–2003 15–24-aastaste noorte seas, olles toona peamiselt seotud narkootikumide süstimisega. Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud nakkuse levik seksuaalsel teel. Uuringu eesmärk on koguda regulaarset ülevaadet Eesti 14–29-aastaste noorte HIVi nakatumisega seotud riskikäitumise tasemest ja seda mõjutavatest teguritest. Samuti uurisime HIVi suhtes testimist, teadmisi HIVi ning seksuaalsel teel levivatest infektsioonidest (STLI) ning suhtumist HIVi nakatunud inimestesse.

METOODIKA

Tegemist on läbilõikelise kvantitatiivuuringuga 14–29-aastaste noorte seas. Esmakordselt kaasati lisaks üldhariduskoolidele uuringusse ka 16–18-aastased kutseharidust omandavad noored.
14–18-aastaste noorte valimi moodustamisel on aluseks võetud Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed. 19–29-aastaste noorte jaoks moodustati juhuvalim rahvastikuregistrisse kantud isikute baasil.

14–18-aastaste puhul toimus andmete kogumine koolide külastamise käigus perioodil veebruar kuni aprill 2015 ning 19–29-aastaste seas interneti vahendusel (esmakordselt antud uuringu puhul) või posti teel perioodil veebruar kuni juuli 2015.
Andmete analüüsis on kasutatud kokku 1277 üldharidus- ja 705 kutsekooli õpilase ning 909 noore vanuses 19–29 andmeid.

TULEMUSED

Teadlikkus HIVist ja suhtumine HIVi nakatunutesse

Tulemuste põhjal võib järeldada, et noortel on küllaltki head teadmised erinevatel HIVi ja STLIdega seotud teemadel ning vanusega teadmiste tase paraneb. Nii omab 41% 14–15-, 67% 16–18-, 79% 19–24- ja 86% 25–29-aastastest noortest korrektseid teadmisi HIV-nakkuse levikuteedest.

Korrektsed teadmised seksuaalsel teel levivate infektsioonide vältimisest on 19% 14–15-, 44% 16–18-, 72% 19–24- ja 88% 25–29-aastastest noortest.

23% 14–15-, 43% 16–18-, 47% 19–24- ja 50% 25–29-aastastest noortest suhtub sallivalt HIVi nakatunud inimestesse.

Seksuaalkäitumine

Seksuaalvahekorras olnud noorte osakaal kasvab vanusega — 14–15-aastastest on vahekorras olnud 15%, 25–29-aastastest 95%.

Vanusega langeb esimese seksuaalvahekorra ajal kondoomi kasutamise tase: 83% 14–15-, 80% 16–18-, 71% 19–24- ja 65% 25–29-aastastest.

Valdavalt on noortel küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul olnud üks seksuaalpartner: 71% 14–15-, 66% 16–18-, 72% 19–24- ja 80% 25–29-aastastest.

Keskmine partnerite arv on suurim 14–15-aastastel seksuaalvahekorra kogemusega noortel — 2,1 ning väikseim 25–29-aastastel — 1,5.

Vanusega väheneb juhupartneriga vahekorras olnud noorte osakaal: 35% 14–15-, 31% 16–18-, 25% 19–24- ja 16% 25–29-aastastest on küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vahekorras juhupartneriga.

Üle 40% koolinoortest ning vähem kui viiendik täisealistest noortest kasutas küsitlusele eelnenud aasta jooksul püsipartneriga vahekorras olles iga kord kondoomi. Juhupartneriga on kondoomi kasutamise tase kõrgem: 57% 14–15-, 61% 16–18-, 47% 19–24- ja 39% 25–29-aastastest noortest kasutas aasta jooksul juhuvahekorras olles alati kondoomi. Noored, kellel on nii püsi- kui juhupartner(-id), kalduvad juhusuhetes vähem kondoomi kasutama, kui need, kellel on vaid juhupartner(-id).

Üldhariduskoolides ja kutsekoolides õppivate 16–18-aastaste noorte seksuaalelu enamasti ei erine. Vaid seksuaalvahekorra kogemusega noori on võrreldes üldhariduskoolides õppivate noortega kutsekooliõppurite hulgas rohkem ning nad on alustanud seksuaaleluga varem.

HIV-testimine

HIV-testimise tase on küllaltki kõrge. 19–24-aastastest on ennast elu jooksul HIVi suhtes testinud 39% (sh küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul 19%) ning 25–29-aastastest 59% (sh küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul 22%).

Kolm kõige sagedasemat HIV-testi tegemata jäämise põhjust on aja puudus, kartus testi tulemuse teada saamise ees ning teadmatus HIV-testi tegemise kohtadest.

Võrreldes üldhariduskoolide õpilastega on kutseõppurites hulgas rohkem HIV-testi teinud noori.

Sõltuvusainete tarvitamine

Küsitlusele eelnenud nelja nädala jooksul igal päeval suitsetanud noorte osakaal kasvab vanusega: 3% 14–15-, 11% 16–18-, 21% 19–24- ning 24% 25–29-aastastest.

Samal perioodil tarvitas alkoholi kord nädalas või sagedamini 10% 14–15-, 27% 16–18-, 36% 19–24- ning 39% 25–29-aastastest. Viimasel neljal nädalal illegaalseid uimasteid proovinud või korduvalt tarvitanud noorte osakaal on järgmine: 9% 14–15-, 15% 16–18-, 13% 19–24- ja 6% 25–29-aastastest.

Võrreldes üldhariduskoolide õpilastega on kutsekooliõppurite hulgas enam neid, kes küsitlusele eelnenud nelja nädala jooksul suitsetasid ja tarvitasid alkoholi või narkootikume.

ARUTELU JA JÄRELDUSED

Võrreldes varasemate uuringuaastatega saab tuua esile järgmist:

  • Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine on noorte (eriti kooliõpilaste) hulgas vähenenud, kuid narkootikumide tarvitamine on oluliselt suurenenud.
  • Kui varasematel aastatel on HIViga seotud teadmiste tase püsinud suhteliselt sama, siis 2015. aastaks on võrreldes viie aasta eest kogutud andmetega korrektsete teadmistega noorte osakaal vähenenud olulisel määral.
  • Üldiselt on aastate jooksul tolerantse suhtumise tase HIVi nakatunutesse tõusnud.
  • Uuringuaastate jooksul on esimese vahekorra ajal kondoomi kasutamise tase väga olulisel määral tõusnud.
  • Küsitlusaastate jooksul on noorte seksuaalpartnerite arv vähenenud. Juhupartneriga noorte osakaal on püsinud üldiselt läbi küsitlusaastate samaväärsel tasemel, vaid 16–18-aastaste puhul on 2015. aastal juhuvahekorras olnud noorte osakaal langenud kümnendiku võrreldes eelneva perioodiga.
  • Kondoomi kasutamise tavad juhusuhetes ei ole viimase kümne aastaga muutunud ning jätkuvalt on kõrge nende osakaal, kes juhusuhetes kondoomi ei kasuta.
  • 2015. aasta andmed aga näitavad ligi kahekordset HIV-testimise taseme tõusu noorte hulgas võrreldes aastaga 2010.

Soovitused edaspidisteks tegevusteks:

  • Oluline on panustada seksuaalhariduse tõhustamisele haridussüsteemis (k.a kutsekoolid) ning samas jätkata ka kondoomi kasutamist ja riskivaba seksuaalelu propageerivate avalike kampaaniatega.
  • Sõltuvusainete tarvitamine ja riskeeriv seksuaalkäitumine on omavahel seotud. Antud teemasid tuleb käsitleda kõikehõlmavalt ja alates eelkoolieast.
  • Riiklikke HIV-testimise juhiseid tuleks veelgi jõulisemalt rakendada ning üldelanikkonna hulgas HIV-testimise teemat jätkuvalt avalikus inforuumis päevakorras hoida. Kolm enam levinud HIV-testi tegemata jätmise põhjust viitavad samuti vajadusele avalikkuses propageerida HIV-testimist ja tegeleda sellega seotud stigmade vähendamisega ühiskonnas.
  • Riiklikul tasandil on noorte seksuaaltervise edendamisega seotud teemad olnud ajalooliselt HIV strateegia ja Rahvatervise arengukava HIV-valdkonna osaks. Eraldiseisvat seksuaaltervise edendamise strateegiat ei ole Eestis kunagi olnud. Arvestades trende noorte käitumises ja rahvastiku tervisenäitajates (k.a järjest suurem osakaal HIVi juhte levib seksuaalsel teel) on vajalik välja töötada ja rakendada kõiki vanusrühmi ja teemasid hõlmav seksuaaltervise edendamise strateegia.

Järelduste pikema versiooni (sh vene keeles) leiate uuringuraportist lk 96–104.

Lisainfo: Tervise Arengu Instituudi analüütik Liilia Lõhmus