Uudised

Tagasi

Uudis

20. MÄRTS 2016

Tervise Arengu Instituut avaldas esmakordselt rahvastiku tervisekaotuse andmed

2013. aastal kaotas Eesti rahvastik 493 740 eluaastat – mehed 223 190 ja naised 270 550 aastat. 56 protsenti aastatest kaotati haiguste ja vigastuste ning 44 protsenti enneaegsete surmade tõttu. Meeste tervisekaotusest moodustavad surmade tõttu kaotatud eluaastad üle poole ehk 51 protsenti. Naiste puhul on suurem haiguskaotuse osatähtsus.

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Haiguskaotus näitab haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastate arvu. Suremuskaotust väljendatakse enneaegselt, st enne vastava vanuse keskmise eeldatava eluea möödumist, toimunud surma tõttu kaotatud eluaastatena. Tervisekaotus leitakse suremus- ja haiguskaotust summeerides ning väljendatakse vaevuste tõttu kaotatud eluaastatena.

Tööeas meestel, vanuses 15-64 aastat, moodustab surmade tõttu kaotatud eluaastate arv 55 protsenti ja samas vanuses naistel 31 protsenti kogu vanusrühma tervisekaotusest.

Eesti keskmisest väiksem kaotatud eluaastate arv 1000 maakonna elaniku kohta on Tartu-, Harju-, Rapla- ja Saaremaal. Kõige enam kaotab aastaid surmade ning haiguste ja vigastuste tõttu Valga, Ida-Viru ja Põlva maakonna rahvastik. Põlva- ja Valgamaal on vanemaealiste osatähtsus üks suuremaid võrreldes ülejäänud maakondadega.

Tervisekaotuse peamiste põhjuste hulka kuuluvad nii naistel kui meestel südame-veresoonkonnahaigused, kasvajad ning vigastused ja mürgistused. Vanuseti põhjuste osatähtsus varieerub.

Nii on 0-4-aastaste laste puhul tervisekaotuse peamiseks põhjuseks kaasasündinud väärarendid, mis moodustavad rohkem kui poole kogu selle vanusrühma tervisekaotusest. Järgnevad vigastused ja mürgistused (9 protsenti). Vanuses 5-24 eluaastat on kaks sagedamini esinevat põhjust vigastused ja mürgistused ning psüühika- ja käitumishäired. Alates 25. eluaastast hakkab rahvastiku tervisekaotuse põhjuste hulgas suurenema südame-veresoonkonnahaiguste ja kasvajate osatähtsus.

Kõigi vanusrühmade meeste kaotatud eluaastad jagunevad peamiste põhjuste vahel järgmiselt: 33 protsenti südame-veresoonkonnahaigused, 16 protsenti kasvajad, 11 protsenti vigastused ja mürgistused. Välispõhjustest tingitud kaotatud eluaastate osatähtsus on kõige suurem 25-34-aastaste meeste hulgas, kus see moodustab 41 protsenti kogu selle vanusrühma meeste tervisekaotusest.

Naiste haigus- ja suremuskaotuse põhjustavad 36 protsendi ulatuses südame-veresoonkonnahaigused, järgnevad kasvajad (samuti 16 protsenti nagu meestel). Välispõhjustega seotud tervisekaotus jääb naistel alla kolme protsendi. Kolmandal kohal on kaheksa protsendiga liigeste ja lihaste haigused.

Tervisekaotuse andmed on avaldatud Tervise Arengu Instituudi kodulehel tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis teema „Rahvastikunäitajad" all.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee