Uudised

Tagasi

Uudis

20. MÄRTS 2016

Ligi pooled esmase rinnavähi diagnoosi saanutest ei ole varem teinud mammogrammi

Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi koostöös tehtud uuring näitas, et ligi pooled (48%) esmase rinnavähi diagnoosiga naistest Eestis ei olnud enne antud vähi diagnoosimist teinud mitte ühtegi mammogrammi. Küsitlusuuringus osales 977 naist, kellel diagnoositi aastatel 2008–2010 invasiivne rinnavähk. Uuringu tulemused avaldati äsja ajakirjas "Women & Health".

Kui sõeluuringuga kaetud vanusrühmas (50–62 aastat) ei olnud umbes veerand naistest varem teinud mitte ühtegi mammogrammi, siis 63–74-aastaste seas oli taolisi naisi 54% ning üle 75-aastaste seas lausa 72%. Mammograafiat olid rohkem teinud naised, kes olid kunagi saanud hormoonasendusravi, kellel oli varem diagnoositud healoomulisi rinnamuutusi või kellel oli lähisugulastel esinenud rinnavähk. Oluliselt vähem olid mammograafiat teinud madalama haridustasemega naised.

Uuringus osalenud naiste seas avastati profülaktilisel mammograafial kokku 22% rinnavähijuhtudest (riikliku sõeluuringu raames 16%). Mammograafial avastamise tõenäosus oli suurem vanusrühmas 50–62, suurema kaaluindeksiga naistel ning neil, kes olid varem mammogramme teinud. Kaugelearenenud, st III–IV staadiumi vähke oli sümptomaatiliselt või juhuslikult avastatud haigusjuhtude seas ligi kolmandik, kuid mammograafial avastatud juhtude seas oluliselt vähem (10%).

Uuring näitas, et enamik rinnavähijuhtudest avastatakse Eestis endiselt naiste endi poolt. Mammograafial avastamise osakaalu suurendamine võimaldaks diagnoosida rinnavähki varasemas staadiumis ning selle kaudu vähendada rinnavähiga seotud enneaegset suremust. Selleks tuleks tõsta sõeluuringu ülemist vanuspiiri 69 eluaastani ning teha pingutusi sõeluuringu osalusmäära suurendamiseks. Profülaktilisele mammograafiale tuleks suunata ka vanemaid naisi. Äärmiselt oluline on õpetada naisi sümptome ära tundma ning julgustada neid kiiresti arstile pöörduma.

Uuringut toetas Eesti Teadusfond (grant ETF7384) ja Eesti Teadusagentuur (institutsionaalne uurimistoetus IUT5-1).

Lisainformatsioon: Kaire Innos, kaire.innos@tai.ee