Uudised

Tagasi

Uudis

20. MÄRTS 2016

Milleks on vaja vähi sõeluuringute registrit?

Eesti Teadusagentuuri programmi «TerVE» konsultant, terviseteaduste magister Anne Niinepuu kirjutab vähi sõeluuringute vajalikkusest ning sellest, milleks on vaja Eestis selle aasta jaanuarist käivitunud vähi sõeluuringute registrit.

Eesti vähistrateegias, mis on alusdokument võitlemaks vähi ehk pahaloomulise kasvajaga, on see raske haigus defineeritud kui «mistahes koe vohand, mida iseloomustab rakkude vähene diferentseerituse aste ja võime sisse tungida ümbritsevatesse kudedesse ning levida nii vere kui ka lümfi kaudu kogu organismi.»

Kui definitsioon annab teada, et vähktõvele on iseloomulik organismis levida, siis seda, kui raske on emotsionaalselt tulla toime vähi diagnoosiga, mõistavad ainult seda kogenud inimesed ning nende lähedased. Ainuüksi sõna «vähk» tekitab paljudes inimestes hirmu ning seostub surmaga. Ning ka hirmul on võime levida.

Kuna enamasti areneb vähktõbi organismis aeglaselt, seostatakse seda haigust peamiselt vanemaealiste inimestega. Ehkki vanus on endiselt üks peamine riskitegur vähktõvesse haigestumisel, suurendab vähi riski ka suitsetamine, vähene liikumine ja rasvarikas toit, mida teaduskirjanduses on iseloomustatud väljendiga «lääneliku elustiili mudel».

Kui arvestada praeguseid, arenenud riikide inimeste käitumis- ja tarbimisharjumuste muutusi, ning üldise vanemaealiste isikute osakaalu suurenemist kogurahvastikus, on vähktõvesse esmashaigestumuse jätkuv tõus paratamatu.

Seetõttu suureneb meie hulgas aasta-aastalt nende inimeste hulk, kelle jaoks on toimetulek vähiga igapäevaseks väljakutseks. Võitlus vähktõvega on oluline rahvatervise probleem, mis läbi vähihaigete ja nende lähedaste mõjutab meie ühiskonda tervikuna.

Sõeluuringute vajalikkus

Kuigi vähk on hirmutav ja võimaluse korral me ei mõtleks sellele, siis teadmatus seda vältida ei aita. Teatud vähipaikmete puhul, kus haiguse kindlakstegemiseks on rahvastiku tasemel olemas lihtne test või meetod, saab kasutada sõeluuringut (ing. screening).

Selle kaudu avastatud haigus on valdavalt varases järgus, mil inimesed ise oma tervise osas veel mingeid vaevuseid ei tunne. Sõeluuringule kutse saanutel tasub kindlasti osaleda, kuna seeläbi saadakse teada, kas haigustekitaja esineb või mitte.

Ka juhul, kui avastatakse mingi patoloogia, tähendab see sõeluuringus osaleja jaoks eelkõige paremat ravitulemust, kuna algusjärgus avastatud haigus allub paremini ravile – seega saab haigestunu elukvaliteet vähem kannatada võrrelduna haigestumisele eelneva ajaga. Või kui uuringu vastusena saame teada, et haigustekitaja puudub, annab see võimaluse «kergemalt hingata.»

Euroopa Nõukogu soovitab Euroopa Liidu liikmesriikidele rakendada emakakaela-, rinna- ja kolorektaalvähi sõeluuringut. Eestis on nendest kasutusel praegu kaks. Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse naisi iga kahe aasta järel. 2015. aastal saadetakse kutse 50- kuni 62- aastastele ravikindlustatud naistele sünniaastaga: 1953, 1954, 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965. Emakakaelavähi sõeluuringule kutsutakse naised iga viie aasta järel. 2015. aastal saavad kutse 30- kuni 55-aastased ravikindlustatud naised sünniaastaga: 1960, 1965, 1970, 1975, 1980, 1985.

Riikides, kus puudub riiklik vähi sõeluuringute register, ei ole piisavalt informatsiooni sõeluuringutes osalejate, sõeluuringute tulemuste ning rakendatud programmide tõhususe kohta. Selleks, et oleks võimalik anda hinnang sõeluuringuprogrammidele (sh nende planeerimisele, läbiviimisele, tulemuste hindamisele) ja töötada välja meetmeid nende parendamiseks, on vajalik ühtse andmebaasi ehk sõeluuringuregistri olemasolu.

Vähi sõeluuringuregister võimaldab koondada sõeluuringu käigus kogutud andmeid ning tagada nende andmete parem kvaliteet. Viidatud informatsiooni kättesaadavus on oluline tervishoiupoliitikat kujundavate tegevuste kavandamiseks ja ressursside efektiivsemaks planeerimiseks.

Kuidas vähi sõeluuringute register töötab?

Eestis hakati riiklikku vähi sõeluuringute registrit (edaspidi ka VSR) planeerima juba 2010. aastal, ent vajalike infotehnoloogiliste arendustöödeni jõuti kaks aastat hiljem, mil Eesti Teadusagentuuri programmi «TerVE» kaudu saadi rahastus projektile «Skriining».

Projekti eesmärgiks oli luua rahvastikupõhine riiklik vähi sõeluuringute register, mis annaks võimaluse koguda vähiskriiningu programmide käigus andmeid uuringutes osalejate/mitteosalejate ja uuringute tulemuste kohta ning neid süvitsi analüüsida.

Projekti eestvedaja, Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna vanemteaduri Piret Veeruse arvates ei peaks inimesed tundma muret sõeluuringute raames toimuva andmete kogumise ja analüüsimise pärast, kuna seda tehakse osalejate endi huvides. «Saadud informatsiooni töötlemine annab võimaluse tagada sõeluuringute tõhusust ja kvaliteeti, samuti kontrollida riiklikku tervishoiuressursside kasutamist.»

Projekti «Skriining» käigus asutati Tervise Arengu Instituudi juurde rahvastikupõhine VSR, mille koosseisu kuuluvad nii digitaalne andmebaas kui arhiveeritud registriandmed. Vähi sõeluuringute register alustas tööd selle aasta jaanuaris ning esimesed kutsed saadeti registri vahendusel teele aprillis (seni edastas osalejatele posti teel kutsed haigekassa).

Registri sisuline toimimine eeldab koostööd tervishoiuteenuste osutajate, riiklike registrite, haigekassa ja Eesti E-tervise SA vahel. Vähi sõeluuringute registrisse kogutakse andmed digitaalselt, tervise infosüsteemi vahendusel, mis spetsiaalsete päringute abil «suhtleb» ka teiste riiklike andmekogudega.

Et sõeluuringutele kutsutakse teatud vanusegrupis inimesed, siis tehakse kutsete saatmiseks esmalt sünniaastate alusel päring rahvastikuregistrisse. Saadud andmete põhjal luuakse VSR-is nimekiri sõeluuringutele kutsutavatest, mis järgnevalt nii-öelda puhastatakse teatud tunnuste esinemisel (kutset ei edastata, kui näiteks puudub kehtiv ravikindlustus, kutsutav ei ole enam elus, isikul on vähk juba diagnoositud või isik on juba uuringul käinud).

Nimekirja jäänud isikutele edastatakse lisaks posti teel saadetavatele kutsetele ka digitaalsed kutsed, mis on nähtavad patsiendiportaalis (www.digilugu.ee).

«Ka siis, kui kutse ei jõua mingil põhjusel kutsutavani, ei tähenda see sõeluuringust kõrvale jäämist. Kui inimene kuulub sünniaasta alusel sõeluuringule kutsutavate hulka ning tal on kehtiv ravikindlustus, siis see ongi pöördumise alus. Posti teel edastatav kutse on eelkõige meeldetuletus sõeluuringule registreerimiseks,» selgitas Piret Veerus.

Tervise infosüsteemis genereeritakse ehk luuakse elektroonilised saatekirjad. Kui saatekiri on genereeritud ja aktiivne, on seda võimalik näha arstil ning ka patsiendil läbi patsiendiportaali. Elektrooniline saatekiri on konkreetsele tervishoiuteenuse osutajale nähtav sõltumata sellest, kelle poole patsient pöördub.

Kõik tervishoiuteenuse osutajad, kes on teinud sõeluuringu sihtrühma kuuluvale patsiendile esmased analüüsid, uuringud (sh vajadusel lisauuringud) ja ravi, edastavad info tulemuste kohta tervise infosüsteemi, mille vahendusel koondatakse andmed VSR-sse. Vähi sõeluuringute register on Eestis esimene register, mis kogub andmeid digitaalselt.

Milleks?

Vähi sõeluuringute registri abil on võimalik koordineerida vähi sõeluuringute korraldamist riiklikul tasandil. Registriandmete regulaarne analüüs tõstab sõeluuringute kvaliteeti, efektiivsust ning võimaldab tervishoiupoliitika kujundajatel hinnata sõeluuringuprogrammide tõhusust, samuti vajadusel muuta uuringute läbiviimise korda.

Samuti on vähi sõeluuringute registri puhul väga oluline, et registri kaudu kogutud ja arhiveeritud registriandmed loovad meie teadustöötajatele võimaluse osaleda rahvusvahelises vähiuuringute-alases teadustöös, võrrelda meie olukorda teiste riikidega ning tegeleda epidemioloogilise uurimistööga. Uuringu tulemused aitavad välja töötada Eesti rahvastiku jaoks sobivad vähiennetuse ja- ravi meetmed ning tõhustada võitlust vähktõvega.

Artikkel ilmus Postimehe portaalis 4. juulil 2015.