Uudised

Tagasi

Uudis

20. MÄRTS 2016

Surmade arv mullu veidi kasvas rahvastiku vananemise tõttu

Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste registri andmetel oli Eestis eelmisel aastal 15 467 surmajuhtu, mida on 0,6% rohkem kui aasta varem. Kasv on tingitud rahvastiku vananemisest – standarditud suremuskordaja 100 000 elaniku kohta hoopis vähenes 720,6-lt 714,2-le ehk 0,9% võrra.

Üle poole kõikidest surmadest – 8258 – oli põhjustatud vereringeelundite haigustest, mis viisid meie seast 3349 meest ja 4909 naist. Surmapõhjustena järgnesid pahaloomulised kasvajad, millesse suri mullu 3812 inimest, ning õnnetusjuhtumid, traumad ja mürgistused, mille tõttu suri 966 inimest – 746 meest ja 220 naist.

Teist aastat järjest vähenes Eestis narkoainete kasutamisest tingitud surmade arv: 2012. aastal oli neid 170, 2013. aastal 111 ja mullu 98. Samas kasvas alkoholimürgistuste arv 109 juhult 123-le.

Pikaajalise trendina on pidevalt vähenemas vereringeelundite haigustest (eriti südame isheemiatõbede) põhjustatud surmade ning ka õnnetuste ja traumade arv. Kui eelmisel aastal oli standarditud kordaja 100 000 elaniku kohta vastavalt 338,8 ja 65,5 surmajuhtu, siis 2004. aastal aga 508,5 ja 122,4 juhtu.

Surma põhjuste registri andmed 2014. aastal surnute surmapõhjuste kohta on avaldatud Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Esmakordselt on andmebaasi lisatud neli uut tabelit: välditavad ja ennetatavad surmad, imikusurmad põhjuse järgi ning laiendatud põhjuste ja vanusrühmade jaotus.