Uudised

Tagasi

Baltimaade tervisestatistika kogumik: Eesti kulutab tervishoiule inimese kohta enim

20. JUUNI 2017

Tervishoiukulud inimese kohta on Balti riikidest suurimad Eestis, ületades 2015. aastal 1000 euro piiri. Ka meie inimeste oodatav eluiga on pikem kui lätlastel-leedukatel, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud kogumikust „Tervis Baltimaades 2015“  („Health in the Baltic Countries 2015“).

Kuigi oodatav eluiga on viimastel aastatel kõigis Balti riikides kasvanud, jääb see siiski oluliselt alla Euroopa Liidu keskmisele, mis meestel on 77,9 ja naistel 83,3 aastat. Seejuures on Läti ja Leedu mehed kõige madalama oodatud elueaga Euroopa Liidus, Eesti mehed on 73,2 oodatava eluaastaga Euroopas tagantpoolt seitsmendad. Ka Eesti naised elavad eeldatavalt Läti ja Leedu naistest kauem, jäädes Euroopa keskmisele alla vaid ühe aastaga.

Loe lisa...

 

Turvaseksi kampaania tuletab noortele meelde: kasuta kondoomi!

19. JUUNI 2017

19. juunil algab turvaseksi teemaline kampaania, mis on suunatud eeskätt noortele ja tuletab meelde, et kondoom on ainus vahend, mis kaitseb seksuaalsel teel levivate haiguste, sealhulgas HIVi eest.
Ehkki uuringud näitavad, et kondoomi kasutatakse aina enam, on siiski jätkuvalt kõrge nende suhete osakaal, kus kondoomi ei kasutata.  

„Kondoom ei ole oluline vaid juhusuhetes, vaid ka püsisuhtes olevatele paaridele. Kondoomi kasutamisest ei tohiks loobuda enne, kui ei ole koos end HIVi ja teiste seksuaalsel teel levivate haiguste suhtes testinud,“ paneb noortele südamele Tervise Arengu Instituudi tervise edendamise osakonna juhataja Tiia Pertel. „HIV on viirus, mis võib kulgeda ilma sümptomiteta – inimene ei pruugi olla nakatumisest teadlik ja ka tema partner ei oska nakatumist kahtlustada. Mõnel inimesel tekivad alguses vaid tavalise viirushaiguse sümptomid.“

Pertel rõhutab, et lisaks HIV-ile kaitseb kondoom ka muude seksuaalsel teel levivate haiguste eest.  Näiteks ainuüksi klamüüdiat diagnoositi vaid maikuu jooksul 109 korral. „Kui inimesel on mitmeid partnereid, tuleks end testida iga kuue kuu tagant ja pärast iga uut partnerit. Soovitatav on kasutada „topeltkaitset“ ehk kondoomi ja ka pille, see annab kindlustunde nii soovimatu raseduse kui ka seksuaalsel teel levivate haiguste vältimiseks.

Tänavu on Eestis diagnoositud juba 123 uut HIV-i juhtu. Aastate jooksul on Eestis HIV-i kokku diagnoositud enam kui 9600 korral, kuid on põhjust arvata, et diagnoositud juhtude arv ei näita tegelikku HIV-levimust. Hinnanguliselt on Eestis kuni 2000 HIV-iga inimest, kes ei ole sellest ise teadlikud.

Selle aasta algusest on HIV testi võimalik lisaks noorte nõustamiskeskustele teha piiramatu arv kordi ja tasuta perearsti juures. Võimalus on HIV-kiirtesti teha ka kodus, mis annab 99,7% täpse tulemuse 15 minutiga. Positiivse vastuse korral tuleb pöörduda oma perearsti poole või AIDSi anonüümsesse nõustamiskabinetti.

Veebilehelt www.hiv.ee leiab kasulikku infot, kuidas kondoomi kasutamise teemadel partneriga suhelda. Uuringuid kinnitavad, et paarid, kes räägivad turvaseksist, kasutavad tõenäolisemalt ka kondoomi. Suuremat rahuldust pakkuvale suhtele ning turvalisemale seksuaalkäitumisele aitab kaasa, kui inimesed suudavad omavahel avatult seksist rääkida.

Tervise Arengu Instituudi kampaania kestab kogu suve: kinodes ja internetis levivad videoklipid, kaasa aitab välimeedia ning internet. Kampaania materjalid on kättesaadavad nii eesti kui ka vene keeles.

-    14-15-aastaselt on vahekorras olnud 15% noortest, 16-18-aastastest pooled (46%) ja 19-24-aastastest 84%.

-    19-24-aastastest kasutas küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul juhuvahekorras alati kondoomi 47%
-    Kaitsevahenditeta (kondoomita) ehk kaitsmata seksuaalvahekord nakatunud inimesega on üks peamisi HIVi levimise viise maailmas, seda nii htero- kui ka homoseksuaalsetes kontaktides.
-    Eesti on Euroopa Liidu riikide seas jätkuvalt esikohal HIV-levimuse ja uute HIV-juhtude osakaalu poolest elanikkonnas.
-    Terviseameti andmetel diagnoositi 2016. aastal 229 uut HIVi juhtu, neist 49% juhtudest oli HIVi levikuteedeks seksuaalvahekord, 12% juhtudest narkootiliste ainete süstimine, 4% homoseksuaalne levik, 35% teadmata

Loe ka uuringut „HIVi temaatikaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine Eesti noorte hulgas“ (2015): https://intra.tai.ee//images/prints/documents/14658881068_HIVi_temaatikaga_seotud_teadmised_hoiakud_ja_k2itumine_Eesti_noorte_hulgas_2015.pdf

Lisainfo: Gea Otsa, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete juht, tel 6593810, e-mail gea.otsa@tai.ee

Loe lisa...

 

Ajakiri „Sotsiaaltöö“ kirjutab, kuidas saada ja jääda sotsiaaltöötajaks

02. JUUNI 2017

Mais ilmunud numbris (2/2017) kirjutavad oma erialasest arengust seitse noort haritud sotsiaaltöötajat ja kaks sotsiaalpedagoogi. Loodame, et nende kogemused ärgitavad abiturientides huvi õppida sotsiaaltööd ning innustavad ka juba „valmis” sotsiaaltöötajaid argipäevarutiinist väljuma ja magistriõppesse astuma. Lisaks saab lugeda artikleid mitmel päevakajalisel teemal, näiteks eesistumisega seotud tegevustest sotsiaalvaldkonnas ja piiriülesest lastekaitsetööst.

Artiklite tutvustus

  • Kasu sotsiaaltöö õpingutest. Suurte muutuste keerises peab sotsiaaltöötajal olema selgroogu seista selle eest, et ükski abivajaja ei jääks vajaliku abita. Siin on toeks erialane haridus, kinnitab persooniloos pikaaegne Pärnu maavalitsuse sotsiaal- ja haridusosakonna juhataja Epp Klooster.
  • Kolm aastat rakenduskõrgkooli diplomi- või ülikooli bakalaureuseõpet ja kaks aastat magistriõpet on noore inimese elus pikk aeg, need aastad on osa teekonnast iseendani. Lugejatega jagavad oma loo vilistlased Elin Kütt (Lääne-Viru Rakenduskõrgkool ja Tartu Ülikool), Kaia Veltmann ja Karis Reilent (Tartu Ülikool), Mariliis Raidma ja Marten Aluste (TÜ Pärnu kolledž), Gerly Kättmann ja Sandra Sutting (Tallinna Ülikool) ning Svetlana Põdder ja Kersti Türk (TLÜ Rakvere kolledž).
  • Tänavu juulist detsembrini on Eesti esimest korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Sotsiaalministeeriumi nõunik Käthlin Sander annab ülevaate olulisematest teemadest ja plaanidest sotsiaalvaldkonnas.
  • Õiguskantsleri nõunikud Kristi Ploom ja Angelika Sarapuu selgitavad, milliste asjaoludega arvestada abivajaja käest sotsiaalteenuste eest tasu võtmisel.
  • Magistrant Johanna Hollo uuris koos oma juhendaja Häli Tarumiga omastehooldajate kogemusi, kes kannavad mitmekordset hoolduskoormust (nn võileivapõlvkond).
  • Sotsiaalkindlustusameti nõunik Ly Rüüs kirjeldab piiriülese lastekaitse regulatsioone ja juhtumite menetlemist.
  • Kutseline lepitaja Tarvo Tendal soovitab lastekaitsetöötajatel kasutada vanematevaheliste konfliktide lahendamisel lahutuse puhul perelepitust.
  • Sotsiaalministeeriumi analüütik Age Viira tutvustab uuringut, millega hinnati kohalike omavalitsuste võimekust lastekaitse korraldamisel.
  • Tervise Arengu Instituudi ekspert Jane Olop kirjutab sotsiaaltöötaja võimalustest aidata kaasa alkoholist tingitud kahjude vähendamisele, kasutades programmi „Kainem ja Tervem Eesti” teenuseid. TÜ kliinikumi sotsiaaltöötaja Meida Griin lisab selle kohta elulisi näiteid.
  • Kuidas on kulgenud AS Hoolekandeteenuste suurte erihooldekodude ümberkorraldamine, annavad teada ASi töötajad Tuuli Ainsaar ja Kersti Ojasuu.
  • Numbrist leiab ka hoolekandeteenuste arendamisele suunatud projektide tutvustusi eri maakonnast, aga ka artikli kavast katsetada teenuse disaini metoodikat erihoolekandes.
  • Sotsiaaltöö suundumustest Tšehhi Vabariigis saab lugeda Mazariki ülikooli prof Libor Musili artiklist.

„Sotsiaaltöö“ on 1997. aastast ilmuv sotsiaalvaldkonna teadus-professionaalne ajakiri, mille eesmärk on aidata kaasa spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmisele ja silmaringi laiendamisele. Ajakiri ilmub neli korda aastas, selle väljaandmist toetab sotsiaalministeerium. Lisaks paberväljaandele ilmub 11 korda aastas „Sotsiaaltöö“ tasuta elektrooniline uudiskiri.

Lisainfo: Regina Lind, ajakirja vastutav toimetaja, 659 3931, ajakiri@tai.ee.

Loe lisa...

 

TAI allkirjastas lepingu kahjude vähendamise keskuse loomiseks aadressile Sitsi 28

05. JUUNI 2017

Tervise Arengu Instituut on Põhja-Tallinnasse otsinud kahjude vähendamise keskusele ruume alates eelmise aasta lõpust. Selle käigus on kaalutud 12 võimalikku asukohta, kuid kõiki asjaolusid arvesse võttes jäi Sitsi 28 sobivaimaks lahenduseks. Sitsi asum jääb Põhja-Tallinnas piirkonda, kus päeva jooksul liigub enim narkootikumide tarvitajaid, teenust vajatakse enim ning keskuse avamisega ei ole enam võimalik viivitada.

Loe lisa...

 

TAI: alkoholi liigtarvitamist märgatakse liiga hilja

29. MAI 2017

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustas 29. mail teavituskampaaniat, et kutsuda alkoholi tarvitavaid inimesi hindama oma alkoholi tarvitamise harjumusi ja sellega kaasnevaid riske. Liigtarvitamise varane avastamine võimaldab vältida kaasnevate probleemide, sealhulgas alkoholisõltuvuse tekkimist ja elada kvaliteetsemat elu.

Loe lisa...