 |
Vähktõve ennetamine ja varajane avastamine
Vähk on levinud haigus, olles surmapõhjuste hulgas vereringeelundite haiguste järel Eestis teisel kohal. Aastas haigestub Eestis vähktõppe umbes 6500 inimest ja registreeritakse 3500 vähisurma juhtu, mis moodustab 20% kõigist surmadest
Vähk ehk pahaloomuline kasvaja on mistahes organismi koe vohand, mida iseloomustab rakkude vähene diferentseerituse aste ja võime sisse tungida ümbritsevatesse kudedesse ning levida nii vere kui ka lümfi kaudu kogu inimese kehas. Vähi teke ja areng organismis on enamasti pikaajaline protsess, mis annab võimaluse vähieelses seisundis püstitatud diagnoosi korral takistada pahaloomulise kasvaja välja kujunemist.
Kaasaaegsed teadmised pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjuste ja ennetamise osas on tõestanud, et ligi 40% kõigist vähijuhtudest oleks võimalik vältida. Võttes lisaks arvesse, et vähk on ühiskonnale kulukas haigus, on oluline panustada vastavasuunalisse ennetustegevusse. Selleks tuleb pöörata tähelepanu nii tubaka ja alkoholi tarvitamisele kui ka töö- ja elukeskkonna riskide vähendamisele, aga ka tasakaalustatud toitumise ja kehalise aktiivsuse suurendamisele. Antud meetmed üheskoos rakendatuna võimaldaksid langetada vähi üldist haiguskoormust.
Samaväärselt ennetustegevusega tuleb vähihaigestumuse ja –suremuse vähendamiseks võtta kasutusele efektiivsed, kaasaegsed kasvajate varajase diagnoosimise ja ravi meetodid. Varajase diagnoosimise aluseks on nii patsientide koolitus kui ka skriiningprogrammide rakendamine, mis võimaldaksid vähki avastada enne kliiniliste sümptomite teket. Enim rakendatakse emakakaelavähi ja rinnavähi sõeluuringuid.
Vähihaigete ravi on suunatud tervenemisele, eluea pikenemisele ja elukvaliteedi parandamisele. Laboratoorsete ja kliiniliste uuringute alusel pandud korrektne diagnoos on eeltingimuseks adekvaatse ravi tagamisel.
Kaugelearenenud vähivormide korral tuleb aga tagada patsientidele täisväärtuslikud palliatiivse ehk haigustunnuseid leevendava ravi ja hoolduse teenused, millega on võimalik vähendada vähihaigete vaevusi peaaegu täielikult.
Vähktõve ennetust, varajast avastamist ja palliatiivse ravi arendamist toetab 10. mail 2007.aastal Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi poolt kinnitatud „Riiklik vähistrateegia aastateks 2007–2015“ Vastuvõetud strateegia eesmärk on, et praeguse tasemega võrreldes haigestuks alates 2015. aastast vähki aastas ligi 300 inimest vähem ja sureks ligi 350 inimest vähem ning vähendada eelkõige haigestumist ning suremist ennetatavatesse vähivormidesse nagu seda on kopsuvähk, rinnavähk ja emakakaelavähk.
Dokumendid:
Riiklik vähistrateegia aastateks 2007-2015
National Cancer Strategy 2007-2015
|
|
|
Vähistrateegia
Tervise Arengu Instituut
ÜLES