Standard tervisenõukogude moodustamiseks

Eesmärgistatud kooli tervisealaste tegevuste elluviimise eelduseks on edasiviivate otsuste olemasolu. Koordineeritud juhtimine on aga nimetatud otsuste elluviimisel edu saavutamise alus.

Seetõttu moodustatakse kooli tervisealase tegevuse juhtimiseks ja koordineerimiseks tervisenõukogu, mis on soovituslik kõikidele päevaõppega põhi-, kesk-, ja kutseharidust andvatele õppeasutustele.

Tervisenõukogu eesmärk

Kooli tervisenõukogu eesmärgiks on korraldada ja suunata sihipäraselt  laste tervislikuks arenguks ja kasvuks vajalikke tegevusi, et parandada õpilaste tervist ja üldist elukvaliteeti.

Tervisenõukogu koosseis

Kooli tervisenõukogu arvuline koosseis oleneb koolis õppivate õpilaste ja töötavate pedagoogide arvust, kuid soovituslikult võiks kuuluda sinna mitte alla 5 või üle 15 liikme.

Tervisenõukogu isikulise koosseisu moodustamisel tuleks arvestada, et sinna kuuluksid isikud järgmistest valdkondadest, kes

•   esindavad otsuste tegijaid või saavad neid mõjutada
• on spetsialist mõnes tervisega seotud valdkonnas
• on seotud nõustamisega
• vastutab personali juhtimise eest

Seega tervisenõukogu moodustatakse järgmistest liikmetest:

• kooli juhtkonna esindaja (direktor või õppealajuhataja)
• inimeseõpetuse õpetaja
• õpilaste esindaja(d) (soovitav kooli õpilasomavalitsuse liige/liikmed)
• tervishoiutöötaja (kooliarst või -õde)
• kehalise kasvatuse, bioloogia vms. aine õpetaja(d)
• lastevanemate esindaja(d) (üldhariduslikus koolis, soovitav hoolekogu liige)
• huvijuht
• kohaliku omavalitsuse esindaja

Vajadusel võib kooli tervisenõukogusse kuuluda ka kooli psühholoog, sotsiaaltöötaja või -pedagoog, logopeed. 

Kooli tervisenõukogul soovitatakse kutsuda konkreetsete projektide/programmide läbiviimisel ekspertideks spetsialiste vastavatest valdkondadest (näiteks koolitoidu kvaliteedi parandamisega seotud tegevuste läbiviimiseks kooli toitlustuse eest vastutava isiku).

Tervisenõukogu tegutsemise põhimõtted ja vastutus

Tervisenõukogu liikmed lepivad kokku tegutsemise põhimõtetes, paradigmalises aluses, metodoloogilistes lähtekohtades, koostööpartnerites, ajagraafikus ja eelarves (selle olemasolul). Tervisenõukogu tegevus on olemuselt meeskonnatöö, kelle tegevuse edukuse eelduseks on järgmiste koostööprintsiipide arvestamine:

ühine keel, kontseptuaalne selgus, usaldus, avatus ja võimalus olla ise informeeritud, heatahtlikkus ja sallivus, kord, üksteisest lugupidamine, usk endasse ja kaaslastesse, vastutus.

Tervisenõukogu loomise ja tegevuse eest vastutab kooli direktor.

Tervisenõukogu ülesanded (õigused ja kohustused)

• Kirjeldab kujunenud seisundit koolitervisest lähtuvalt (terviseprofiil), sõnastab tekkinud probleemid
• Fikseerib tervise ja elukvaliteedi parandamiseks tegevuseesmärgid
• Loob kujutluse vajalikuks peetavaks seisundist ja/või protsessidest (tulemus)
• Koostab tegevuskava (optimaalsem stsenaarium) eesmärgi saavutamiseks
• Määrab vastutajad tegevuste läbiviimiseks
• Valib tervisenõukogu/meeskonna juhi, asetäitja ja vajadusel tervisega seotud valdkondade eest vastutajad/koordinaatorid
• Kontrollib vähemalt kord kvartalis tegevuskava täitmist
• Hindab regulaarselt oma tegevuste tulemuslikkust
• Töötab välja tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid
• Esitab tunnustamiseks positiivsete muutuste elluviijate kandidaadid
• Teeb ettepanekuid kooli tervisedenduse, haiguste ennetamise, tervishoiu ja tervisekaitse parandamiseks kooli direktsioonile ja/või kohalikule omavalitsusele
• Osaleb ettepanekutega kooli arengukava väljatöötamises
• Kastutab optimaalselt tulemuste saavutamiseks eraldatud ressursse

Tervisenõukogu töövorm on koosolek. Koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda aastas. Koosoleku kutsub kokku tervisenõukogu esimees või esimehe asetäitja, kes on valitud tervisenõukogu liikmete poolt. Koosolekud protokollitakse. Tervisenõukogu annab oma tegevustest aru ja esitab omapoolse analüüsi tulemused vähemalt kord aastas kooli õppenõukogule ja hoolekogule.